PÄEV 6 - Cochabamba kohvifarmerid.
Kui Boliivia elegantset ja üldiselt kerget, pisut teeliku profiiliga kohvi on üldse joonud pigem vähesed, siis Cochabamba kohv on selline haruldus, et sellest pole isegi paljud Boliivia elanikud kuulnud. Ometi usun, et just Cochabambast tulevad kunagi Boliivia kõige ägedamad kohvioad. Jah, ilmselt mitte igal aastal, sest looduslike toodetega lihtsalt nii on, aga sagedamini kui selle mikropiirkonna mahtude järgi eeldaks.
Alustama peab seda lugu siiski algusest. Boliivias toimusid suured muutused 1950-ndate alguses. 1952. aasta Boliivia rahvarevolutsiooni tagajärjel kadusid kolooniaalperioodist pärinevad suurmõisad ja maa jagati suuresti kohalikele talupoegadele. Nende reformide tagajärjel asus ka arvestatav hulk Potosi piirkonnast pärinevaid kaevureid ja talupoegi Cochabamba troopilistele aladele. Kaevanduste tähtsus langes ja Potosi ei ole just sobivaim piirkond põllumajanduseks. Nii liikusidki paljud otsima viljakamat pinnast ja paremat kliimat ja peatselt sündis ka San Jose külake.
Kohvini oli sealt veel pikk tee minna. Erinevad köögiviljad ja kõrvitsad on tänaseni nende külade peamiseks sissetulekuallikaks. Aga 2013 tabas Boliivia kohvikasvatust kriis kui Roya nimeline haigus hävitas suure osa kohalikest istandustest. Et tootmist mingil määral taastada, hakkas riik jagama soovijatele kohvipuude istikuid ja koolitusi, kuidas kohvi kasvatada.
San Jose farmerid haarasid võimalusest. Kõrvitsate ja kartuli hind on alati olnud ebastabiilne ja talunikud otsisid võimalusi kuidas riske hajutada ja kui jagatakse istikuid, siis miks mitte proovida. Mäenõlvadele tekkisid esimesed kohvipõllud. Ja vaikselt on kohvikasvatus Cochabambas juurdumas. Viimaste aastate kõrged kohvihinnad ja huvi Boliivia kohvi vastu on suurendanud ka motivatsiooni põlde laiendada ja nii on toodang tänaseks tõusnud ehk paarikümne tonnini.
Aga reaalsus on see, et päris iseseisvat Cochababma kohvipiirkonda endiselt ei eksisteeri. Piirkonnas pole ühtegi toimivat kohvitöötlemise keskust. Iga farmer käitleb oma kohvi ise ja müüb selle siis enamasti mõnele kohalikule kokkuostjale või kooperatiivile, sageli saja kilo kaupa korraga. Niigi väikesed mahud on killustunud ja päris puhast Cochabamba kohvi on Boliiviast välja jõudnud mõned üksikud kotid.
Ei, see ei tähenda, et kohalikud kohvikasvatajad San Joses oleks suures kitsikuses. Boliivia kohvi nõudlus pigem ületab täna pakkumist ja leida keegi, kes su oad lõpuks ära ostaks pole keeruline kellelgi. Juba Cochabamba linn ise oma miljoni inimesega joob kaugelt rohkem kohvi kui kohalikud farmerid kasvatavad. Siin pole ületamatuid logistilisi väljakutseid ja kvaliteet, ehkki kõikuv, ei erine märkimisväärselt Yungase keskmisest, kust tuleb 90+% Boliivia kohvist. Aga mida me siis oma "meie alustame seal kus teised lõpetavad" motoga sealt otsime?
Jah, Cochabamba on ka Renegade jaoks veidi teistmoodi projekt. Siin pole meie mõte mitte hädas farmereid aitada, vaid lihvida teemandit. Hoolimata sellest, et kohvikasvatuse ajalugu Cochabambas on veel üsna üürike, mahud väikesed ja kvaliteet ebaühtlane, me usume, et troopilise Cochabamba spetsiifiline kliima ja suured kõrgused loovad eeldused, et tulevikus tuleks Boliivia kõige hinnatumad oad sageli just Cochabambast.
Aga kuna paraku täna neid uskujaid just liiga palju pole, siis puuduvad ka eeldused, et see meie arvates olemas olev potentsiaal ka täies mahus ubadesse jõuaks. Kui pole vajalikku infrastruktuuri ega nõudlust just Cochabamba kvaliteetkohvi järele, siis pole kohalikel väikefarmeritel ei võimalust ega ka põhjust seda pakkuda.
Aga no meie ju ikka hüppame pea ees pisut tundmatutesse vetesse, sest kui keegi otsast uurima ei hakka, siis ei saagi teada, kui sügav päriselt on. Sel aastal jäime juba hiljaks, aga järgmisel aastal paneme koostöös kohalike partneritega San Joses tööle esimese väikese kohvi "märgveski" (wet mill) ja hakkame sealt vaikselt minema. Tsentraliseeritud töötlemiskeskus võimaldab tagada ühtlase kvaliteedi ja koguda keskselt kokku suurema koguse kohvi, mida saaks mõistlikumalt eksportida. Ja tulevikus saab sellest loodetavasti meie väike Renegade kohvilabor, kus saab eksperimenteerida eri kohvisortide ja töötlusiviisidega ja otsida kus on Cochabamba kohvi potentsiaali lagi. Nii nagu oleme seda teinud Gruusia teega.
Ja noh, huvitav vast teistelgi.
