Päev 1 - Nairobi, Keenia
Jaga teistega
Olen elu jooksul üsna palju reisinud, aga Aafrika on jäänud seni suuresti avastamata. Seetõttu oli tore, et Madagaskari lendude graafikusse jäi 15-tunnine auk Keenias. Unetunde on kahel viimasel ööl küll olnud kokku napi ühe öö jagu, aga see ei seganud meil hommikul kell 6:30 tellimast Bolti (jah, kõige levinum liikumisplatvorm ka siin), et suunduda Nairobi kesklinna.
Kuna varasem kogemus Sahara-taguse Aafrikaga puudus, siis ei osanud ka midagi eriti oodata. Kokkuvõttes võib vist öelda, et pigem oli pilt positiivsem kui arvasin. Esmamulje on selline, et Nairobi on umbes nagu iga teine suur arengumaa (pea)linn. Kokku 5 miljonit inimest (u 10% kogu riigi elanikkonnast) ja kohati tundub, nagu seikleks mõnes Ida-Euroopa riigis (a la Serbia, Bulgaaria, Albaania, Gruusia...). Mõnes teises piirkonnas tundub, et üksinda seal ehk pikemalt ei jalutaks, aga üldpilt ei erine näiteks Manilast või Jakartast - on nii slumme kui luksust. Pigem arvan, et kui ise peaks mingil täna teadmata põhjusel mõneks aastaks Nairobisse kolima, siis saaks oma elu siin üsna mugavalt sisse seada.
Kuna väsimus tapab, siis liiga palju Nairobist ei hakka täna seletama, panen lihtsalt mõned kiired faktid:
- Keskmine palk on 100-150 EUR.
- Kliima on üldiselt mõnus ja temperatuuride mõttes aasta lõikes võrdlemisi sama, sest ekvaator on lähedal. Öösel ~15C, päeval 25-30C.
- Tundub, et kolmandik linna töötajatest on turvamehed/naised - iga poe ees istub üks-kaks, panga juures vähemalt viis. Kalašnikove pole ka ammu nii palju ühe päeva jooksul näinud ja lennujaama sisenedes tuli turvakontroll läbida kokku kolmel korral.
- Miks neid turvamehi NII palju on, ega sellest aru saagi. Üldiselt soovitati osasid piirkondi vältida, aga väga hull olukord ei tundunud.
- Liiklus on kaootilisuse skaalal vast 7,5/10. Aga pigem tundus, et saaks siin sõitmisega siiski hakkama. Filipiine ei ületa.
- Inimesed on sõbralikud, teenindus üle keskmise ja inglise keelt räägivad kõik.
Päeva lõpetuseks käisime uudistamas ühte kohalikku kohviistandust - keskmise suurusega farm, toodavad 70 tonni rohelist uba aastas. Alexil ja Tomasel, kes pole enne kohviistanduses käinud oli kindlasti hea võimalus kogu protsess enne Madagaskarit otsast lõpuni läbi käia. Poole tuuri pealt saime kaela ka korraliku troopilise äikesesahmaka, nii et igati meeldejääv kogemus.
Varsti siis jälle lendu ja homme varahommikul saabume juba Antanananana…rivosse.