Hoolimata potentsiaalist on Madagaskari kohvisektor jäänud kinni kasutamata võimaluste nõiaringi.

Me näeme täna kolme peamist takistust:

Robusta stigma: Üle 95% Madagaskari toodangust on robusta — sort, mida erikohvi turg on süstemaatiliselt eiranud. Me usume, et on aeg sellele eelarvamusele väljakutse esitada.

Struktuurne eraldatus: Teede, töötlemisrajatiste ja kohvikasvatajaid ühendavate võrgustike süsteemne puudus teeb kohvi hankimise keeruliseks. Rahvusvaheliste ostjate jaoks on stabiilse ekspordikvaliteediga ubade leidmine peaaegu võimatu.

Killustunud farmeribaas: Pea kogu toodang tuleb väikefarmeritelt, kuid neil puudub toetav ökosüsteem. Ilma ligipääsuta koolitustele või ühistele ressurssidele peavad nad turul üksi hakkama saama.

Tulemus: suletud ring. Kohalikud kokkuostjad saavad kasu killustunud süsteemist, mis hoiab nii kvaliteedi kui hinnad madalal. Samal ajal takistab olematu infrastruktuur uute tegijate turule sisenemist. See stagnatsioon hoiab nii kohvi kvaliteedi kui ka farmerite sissetulekud püsivalt madalal tasemel.